Скачать книги жанра Зарубежная классика

Tegelasi näitab esimesel silmapilgul palju olewat, aga lähemalt järele waadates selgib, et mitmetest osadest wäga hästi üks ja seesama tegelane kaks osa ja enam enese pääle wõtta wõib. Nõnda Tõistre-Toomas – lätlase osa. Silk – noore Joowika osa, Tõistre-Mari – Kiilaspää naese osa, (reisiriietes ei pruugi nägu suuremat nähtawale tulla), ja külatädi osa (suur rätik ümber pää, ei pruugi tädi nägu sugugi nähtawale tulla), kohtumees – wana Joowika osa (riided, nägu, kombe ja hääl muuta) jne. Nõndasama wõib mõne teise kõrwalise osaga toimetada, kui hää näokunstnik (paruka-tegija) käepärast on. Mõistagi, tahab ettekandmine hoolega ettewalmistada.

Raswa Jaak elas küll wõera walla piiri peal, raswa oja kalda peal. kust ta oma nimegi sai, aga tema jahi põld oli alati põline Tammelaane mets. See mets kihises sell’ ajal kõiksugu loomadest; hundid käisid karja kaupa ümber ja karudki ei puudunud seal. Jaagu jahi käikisi ei keelanud keegi, ehk kes juudas ilma keelda jõudis! Hea, kui mõni murdja wähemaks jäi, sest metsa nurga lambad, lehmad, warsad ja wanad hobused langesiwad ühte lugu kiskja söödikute saagiks. „Las’ Jaak pidada jahti, Jaak teeb meile aina head,” ütlesid metsawahid ja käisid ise wahest ka Jaagu seltsis jahil. Suuremat worsti neist küll ei saanud, sest kui Jaak paar rebast maha põmmutas, saiwad nemad waewalt jänese kätte.

„Mis sa ütlesid?” küsis isa nüüd.

„Mets põleb, tõuse üles,” vastas poiss.

Nüüd isa taipas, kargas jalule ja ütles pojale, et see redelilt eest hoiaks. Ja kui see orava väledusega mööda pulki alla läks ning purde poole jooksis, oli isa tal kannul. Oja ääres poiss jäi peatuma ja laskis isa endast mööda. Aga kui see oli purdel juba keset oja, läks ka poiss talle järele, nagu oleks tal äkki load käes. Ja kui isa ronis kuuse otsa suitsu vaatama, siis tahtis ka poiss sinna järele ronida. Seda mõtet ei saanud ta ometi mitte teostada, sest isa tuli enne hirmsa ajuga puu otsast maha ja ruttas uuesti purde poole. Ats silkas talle sinna järele ja läks teist korda tema kannul üle purde, ilma et isa oleks selles teinud talle vähematki takistust. Nõnda jäigi tänane päev Atsi elus selleks tähtsaks päevaks, mil tema tunnistati metsapõlemise tõttu nii suureks ja targaks, et tema võib üle purde käia, olgu kevadel või suvel.

Jakob Mändmetsa 1922. aastal ilmunud novell.

Eduard Vilde 1927. aastal ilmunud jutustus.

Jakob Mändmetsa 1920. aastal ilmunud novell.

August Kitzbergi 1921. aastal ilmunud jutustus.

Eduard Vilde 1893. aastal kirjutatud naljajutt.

August Kitzbergi 1893. aastal ilmunud jutustus.

August Kitzbergi 1893. aastal ilmunud jutustus.

Книга в переводе Виктора Александровича Хинкиса включает цикл лекций "Английские юмористы XVIII века", прочитанных Уильямом Мейкписом Теккереем в Англии, Шотландии и Соединенных Штатах Америки.

Talu õue. Puud. Pahemat kätt maja. Läwe ees pingid. Paremat kätt lehtla. Tagapool aed wärawaga. – Ilus suweõhtu on, ilm läheb aegamööda pimedaks. Majas on tuli üles wõetud.

… Ja mis sa ootad, et sa pulmi ära ei tee? Kas sa ei tea, et mees kes armastab, tahab sigitada, naene kes armastab sünnitada. Mina – (õhates:) tahan lastelapsi põlwel kiigutada, enne kui pikk uni tuleb.

Ma ei tahaks heameelega jätta muljet, et ma liialdan. Võimalik, et ma olin ülekohtune nende vastu, et ma siiski ei olnud nii neutraalne, nagu ma ise uskusin, lihtne valge leht, millel kõik värvid ilmuvad loomulikus varjundis. Kui oled seitse aastat elanud ühel maal põgenikuna, on raske ühel õhtul äkki ette võtta ja välja minna turistina… Ütlesin seitse aastat, sest selle väljenduse poeetiline kõla meelitas mind tõeteest kõrvale, tegelikult on mu pagulaspõlv kestnud mitu korda seitse aastat.

Jakob Mändmetsa 1926. aastal ilmunud novell.

Jakob Mändmetsa 1915. aastal ilmunud novell.

Jakob Mändmetsa 1917. aastal ilmunud novell.