Скачать все книги автора Friedrich Reinhold Kreutzwald
Teisel päeval lõuna eel jõudis ta ühte üksikusse tallu. Noor naine istus ukse ees ja nuttis härdasti. Nupumees küsis, mis tal südant nii raskesti oli kurvastanud, ja kuulis naise suust:
„Mul on hullu peaga tige mees, kes mind iga päev peksab, kui ma tema jampsi tahtmist ei jõua täita. Täna käskis ta mind õhtuks temale kala keeta, kes vees küll elab, aga kala ei tohi olla, ja kellel küll silmad, aga mitte pea küljes. Kust ma niisugust elajat maa pealt võiksin leida?“
'Eesti rahva ennemuistsete juttude'' hulka kuuluv jutustus.
Neli nädalat hiljemini valmistati uhked pulmad, mispeale rätsepa noorem tütar kui rikka mehe abikaasa uhkesse majasse elama läks.
Viha ja kadedus rätsepatütre kogemata õnne üle tegi linnarahva nagu pööraseks. Kõige suurem meelepahandus oli ühel kehvaks jäänud krahvil, kelle tanuta õde heameelega kaupmehele oleks kätt andnud ja kaasaraha asemel suure soo au tema kotta viinud; ja rikkalt õemehelt võis pealegi mõni kullatükk ka venna tühja kukrusse kukkuda. Kaupmehe kosimine oli nende mõlemate lootused tuulde ajanud; seda ei võinud krahv talle andeks anda ja pidas salamahti nõu, kuidas ta õe põlgamist rätsepa väimehele saaks tasuda.
Värisedes ja vabisedes pidi tütarlaps temaga minema. Vanamees võttis saia oma kaelkotist, andis lapsele ja käskis teda süüa. Siis koputas ta raudkepiga muru peale ja kaks ilusat tütarlast seisid kohe tule ääres, nagu oleksid nad maapinnast üles tõusnud. Natukese aja pärast olid lapsed sõbrustanud, mängisid ja tegid nalja tule ääres.
Aga vanamehel oli silm kinni, nagu oleks ta maganud.
Kui koit oli tõusmas, astus üks vanaeit sinna ja ütles külalapsele: „Täna pead sa meie lastele võõrsiks jääma, ka tuleva öö siin magama; siis läkitan su koju tagasi.“
Vähk küsis: „Missuguseid kalu su naine kõige enam armastab?“
Mees kostis: „Seda ei tea ma isegi, aga minu arvates ei oleks soost midagi lugu pidada, kui mul temale värskeid kalu viia oleks, et ma tühja käega ei peaks tagasi minema.“
Vähk käskis teda kübara jõekaldale maha panna ja hüüdis siis: „Kübar kalu täis!“ Kes imedamat ilmas näinud? Mehe kübar oli silmapilk kuhjani kaladega täidetud.
„Sest pisukesest tükist näed sa minu väge,“ ütles vähk, „ja võid nüüd nimetatud sunniga iga päev oma kübara täita. Peaks sulle midagi muud soovimist meelde tulema, siis pead mind asjatalitusele abiks kutsuma; hüüa aga jõkke:
Kui kosilane poole aasta pärast siis teist korda tagasi tuli, vahetas ema tütarlaste riided ümber ja pani nad mõlemad nõnda voki taha istuma, et tuppa astuja neid seljast, aga mitte silmist pidi nägema.
Viinad võeti vastu ja ema ütles lahke sõnaga: „Noh, armas kosilane! Kui vanasõna tõtt tunnistab, siis peab süda sind nägemata oma armukese juurde vedama. Avalda mulle nüüd: kumb neist ketrajaist sinu omane on?“
Kosilane astus sedamaid võõrastütre voki taha ja ütles: „Võõras küll koor pealt, aga tuum omane tütre sees.“
"Eesti rahva ennemuistsete juttude" hulka kuuluv jutustus.
1. Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada 2. Parknaha-kaupmees 3. Porkuni preili 4. Vinguv jalaluu 5. Paigast läinud järveke 6. Narva kaupmehe tütar 7. Kus Narva endine varandus magab 8. Vaskjala silla piiga 9. Emujärv ja Virtsjärv 10. Toolse rannamehe tütar 11. Näljaaja mälestuste kivikuhjad 12. Palmse härrade varjaja-vaim 13. Kotka küüsist päästetud kuningapoeg 14. Mereneitsike ja Palmse härra 15. Kabeli ehitamine 16. Palmse härra päästab Tallinna vaenlaste käest 17. Palmse prouade surma-kuulutajad 18. Kodukäijate kütt
"Eesti rahva ennemuistsete juttude" hulka kuuluv jutustus.
"Eesti rahva ennemuistsete juttude" hulka kuuluv jutustus.
Õnneks ei teadnud ta hing midagi sellest tülist, mis vaheajal vaderitel kirikus lapse nime pärast oli. Kui õpetaja küsis, mis lapsele nimeks antakse, kostis üks neist võõrastest neitsidest: „Maasikas!“ – „Kuidas te ütlesite,“ küsis õpetaja, „Mari, Madli või Maret?“ – „Maasikas,“ anti teist korda vastuseks. Lapse isa ja vaderid vahtisid imestades üksteise silmi, keegi ei teadnud, mis sest asjast pidi arvama. Aga kirikuõpetaja ütles tõsise sõnaga: „Ma palun, ärge tehke siin nalja: öelge tõsiselt, mis lapsele nimeks saab, või ma ristin temale teilt küsimata ühe ristiinimese nime.“
"Eesti rahva ennemuistsete juttude" hulka kuuluv jutustus.
Конец ознакомительного фрагмента. Полный текст доступен на www.litres.ru